TEET KOITJÄRV (KRAUPMANN)

Uudistaja... Ihmettelijä... Wonderer...

Kõned

Kõne Eesti Vabariigi 91. aastapäeval Tapa Vene Gümnaasiumis (23.02.2009) (tõlge vene keelest)

Meie kodumaa, Eesti, saab homme 91 aastat vanaks.

91? "Vaid 18 aastat on Eesti iseseisev," mõtlevad mõnedki teist. Kuid meie kodumaal on kaks tähtsat päeva - Iseseisvuspäev 24. veebruaril ja Taasiseseisvuspäev 20. augustil. Kumb neist on olulisem?

Mõlemad on tähtsad. Kuid kohe tuleb tõdeda, et ilma iseseisva Eesti demokraatliku vabariigi väljakuulutamiseta Endla teatri rõdult Pärnus 24. veebruaril 1918. aastal, poleks kindlasti olemas ka meie tänast iseseisvat Eestit. Nimelt 1920-1930. aastail laoti meie tänase riigi vundamenti.Pean silmas üüratut ühiskondliku elu korraldamise kogemust, eneseteadvuse kasvu, kultuurielu arengut ja Eestimaa rahvaste vaheliste suhete arengut, mis kõik toimus neil aastail.

Eesti oli ka omariiklise algaastail paljurahvuseline riik. Siin elasid üheskoos sakslased, rootslased, juudid, venelased, lätlased, soomlased ja teised rahvad. Vaatamata erinevate rahvaste erinevatele kultuuritraditsioonidele, ehitasid nad kõik üles oma iseseisvat kodumaad.

Mis on iseseisvus? Kas väike maa saab olla ikka ka tegelikult iseseisev?

Absoluutset iseseisvust pole maailmas olemas. Absoluutne iseseisvus on suletus, olukord, kus sinustki ei sõltu mitte kui midagi. Tänapäeva väikeriigi iseseisvus on eelkõige avatus kõigele uuele, inimeste ja kaupade vaba liikumine üle piiride ja liikmelisus auväärsetes rahvusvahelistes organisatsioonides. Justnimelt Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks olemine võimendab meie häält. Tänapäeva maailmas on tõeliselt vaba maa, mis on rahvusvaheliste ühenduste aktiivne liige.

Just sellist iseseisvust me soovisimegi.

Sarnasel moel me kõik üheskoos arendame oma riiki, mille vundamenti hakati laduma 91 aastat tagasi, nii rasketel kui kergetel aegadel.

Suhtume hoolitsusega oma isamaasse, kallid Eesti kodanikud!

Suhtuge austusega maasse, kus elate, kallid Venemaa, Ukraina, Valgevene ja teiste riikide kodanikud!

Head Iseseisvuspäeva!

Kõne Tartu rahu mälestusteenistusel Tapa Jakobi kirikus. 02.02.2008

Austatud kogudus!
Austatud daamid ja härrad!

Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.

Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.

Nii on kirjas Tartu rahulepingu, mis sõlmiti täna 88 aastat tagasi Tartus Eesti ja Venemaa vahel, 2. artiklis.

Maailmaajalooliselt oli tegemist esimese rahulepinguga pikas lepingute reas, mis tagasid riikidevahelised suhted mitmete Kirde- ja Ida-Euroopa maade vahel. Meenutagem neidki:

  • Tartu rahu Soome ja Venemaa vahel, mis sõlmiti meie Tartu rahulepinguga samas kohas 14. oktoobril 1920 ja mille Soome delegatsiooni juhtis hilisem Soome president Juho Kusti Paasikivi,
  • Moskva rahuleping Leedu ja Venemaa vahel 12. juulil 1920 ja
  • Riia rahuleping Läti ja Venemaa vahel 11. veebruaril 1921 ning
  • Riia rahuleping Poola ning Venemaa ja Ukrainaga 18. märtsil 1921.

Tartu rahuleping oli eelmainituist esimene ja näitas, et tollase Nõukogude Venemaaga on võimalik tsiviliseeritult läbirääkimisi pidada ja tulemusi saavutada.

Meie, Eestimaa rahvaste jaoks, algas aga Tartu rahulepingu jõustumisega aeg, mil saime hakata loovalt üles ehitama oma tarkuse ja verega kättevõidetud iseseisvat demokraatlikku Eesti riiki. Sellele eelnes ärkamisaegne enesekehtestamine kultuurrahvana baltisakslaste suhtes ja rahvusliku intelligentsi kujunemine eelnenud saja aasta jooksul, poliitilise kultuuri arenemine läbi valu, vere ja pisarate 1905. ja 1906. aasta sündmuste keerises, samuti linna- ja vallavolikogudes ning kohtusaalides eelnenud poolsajandi jooksul ja lõpuks sõjalise kultuuri arenda-mine ja enesekehtestamine Vabadussõjas Vene riigi suhtes ja astumine maailma rahvaste perre. Tartu rahulepingu sõlmimisel oli tegemist nii lõpu kui algusega – üks otsingute, kemplemiste ja võitlemiste ajastu sai läbi ja algas uus omariikluse tasakaaluka ning eesmärgistatud ülesehitamise ja edendamise ajastu.

Eesti delegatsiooni juht rahuläbirääkimistel, suur riigimees Jaan Poska sõnas Tartu rahu sõlmimise päeval: “Täna esimest korda määrab Eesti ise oma rahva tuleviku saatuse lõplikult.”

Peame tänagi tema sõnadega olema täiesti nõus. Kuigi Tartu rahu sõlmimise järel pole meile sugugi alati tundunud, et meie rahva saatus lõplikult määratud on, võime seda täna siiski rahuliku südame ja kindla meelega veelkord kinnitada.

Tänu Tartus sõlmitud rahulepingule seisab ka tänane Eesti riik kindlatel alustel – ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO liikmena. Tartu rahuleping on meie rahvale, poliitikutele ja diplomaatidele andnud selge jalgealuse ja kindla sihi omariiklusaate säilitamiseks rasketel aastatel, omariikluse uuesti ülesehitamiseks ja säilitamiseks viimase veerandsajandi jooksul.

Mõelgem tänasel ajaloolisel tähtpäeval, mida tähendab üks paberisse raiutud ja allakirjutatud dokument – mida ta meile on andnud ja kuidas meid kaitsnud.

Kõne Tartu rahu mälestusteenistusel Tapa Jakobi kirikus. 02.02.2009

Austatud kogudus!

Austatud daamid ja härrad!

 

Lepinguosalised on nõus, et rahutegemisega nende vahel lõpeb ka sõda majanduslistes ja rahanduslistes suhetes.

Nii on kirjas Tartu rahulepingu, mis sõlmiti täna 89 aastat tagasi, 16. artikli 1. lisa punktis 1.

Tartu rahuleping polnud vaid kahe sõdiva poole vaenutegevuse lõpetamise akt. Õigupoolest oli otsene sõjaline tegevus lõppenud juba 1919. aasta lõpul ning ametlikult hakkas vaherahu kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. Loomulikult määrati Tartu rahulepinguga kindlaks Eesti riigi piirid. Kuid Tartu rahuleping pidi panema alguse ka normaalsete majandussuhete arengule naabrite vahel.

See lühikene eeltsiteeritud artikkel pole sugugi tähtsusetu rahulepingu teiste paragrahvide seas. Ükski riik ei saa normaalset areneda, kui ei arene tema kultuur ja majandus. Õieti ongi igal rahval vaja oma riiki esmajoones selleks, et arendada iseend oma kultuuri ja majanduse edendamise kaudu. Elatada end, luua uusi väärtusi ja toimida koos ülemaailmses majandussüsteemis.

Praegu kõlavad need põhimõtted ajakohasemalt kui kunagi varem. Maailmamajandus, mis koosnebki kõikide riikide rahvamajandustest, kord tõuseb, siis langeb. Juba 9 ja pool aastat peale Tartu rahulepingu sõlmimist, 29. oktoobril 1929, algas Ameerika Ühendriikides suur depressioon – ülemaailmne majanduskriis, mis levides kiiresti üle kogu maailma, oli ka meie noorele riigile suureks katsumuseks.

Kuid majanduslanguste ajal laotakse aluspõhja uutele majandustõusudele. Kuigi Euroopa oli tollal kurnatud Suurest Maailmasõjast, nagu Esimest maailmasõda tollal kutsuti, ja Eesti Vabadussõjast, osati just 1930ndate aastate keskel Eesti majandust märkimisväärselt üles ehitada – palju tõhusamalt, kui seda oleks noorelt riigilt ja rahvalt eeldanud. Kahjuks ei suudetud seejuures säilitada demokraatlikku riigikorraldust, mida Tartu rahulepingu sõlmimise eel ja järel riigi ülesehitustöös kõige olulisemaks peeti.

Tänapäeva maailmamajandus on palju tihedamalt läbi põimunud kui tollane. Me oleme Euroopa Liidu liikmed, mille põhieesmärk on kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Kuigi praegune majanduskriis räsib kõiki, on see suurepärane aeg, et vaadata realistlikult tulevikku ning panna alus meie uuele majandustõusule. Ärgem nähkem praeguses ajas vaid probleeme, leidkem pigem neid võimalusi ning hinnakem ja kasutagem seda hingetõmbepausi majandusadra seadmiseks, mida meile on antud. Ja edendagem oma demokraatiat tänapäeva aadete vaimus.

Meenutame täna üheskoos, millisel vundamendil seisab meie riik, meie iseseisvus, meie rahva elujõud – meie kultuuri, demokraatia ja majanduse areng.

Facebook

Teet Koitjärv's Facebook profile

LinkedIn